Eriti Ida-Euroopa mägimaades populaarne lamba (ternes)piimast valmistatav teravamaitseline juust, vene k. 'брынза', rumeenlaste ja slovakkide 'Bryndza' (slovakid valmistavad pastöriseerimata bryndzat Liptovis, ent ekspordiks peavad nad oma juustu pastöriseerima). Värske brõnsa sobib määrdejuustuks, vananedes muutub brõnsa muredaks.
Sobib salatitesse ja sulab hästi pitsakatteks.
Asendamiseks sobib fetajuust, ent viimane on soolasem.
Linda Petti kirjutab oma 1978. a. juusturaamatus brõnsa kohta nii: "Rahvuslik soolveejuust, levinud väga laiadel lõunapoolsetel aladel: Armeenias, Aserbaidþaanis, Gruusias, Bulgaarias, Jugoslaavias, Ungaris ja mujal. Iga rahva juures on juustul veel oma kohalik nüanss. Brõnsa on saavutanud suure populaarsuse. ... Juust on neljakandiline, üleni valge, koorikuta, soolasus kuni 4,5%; kaalub 1,2-1,5 kg. Vanasti valmistati brõnsat lambapiimast, nüüd peamiselt lehmapiimast. Juust valmib 20 päevaga, rasvasisaldus 50%."
Foorum